Koroonaviirus lemmikloomadel

Koerad.

Koertel on kindlaks tehtud 2 erinevat koroonaviirust: CECoV ehk koerte seedetrakti koroonaviirus ja CRCoV ehk koerte respiratoorne (hingamisteede) koroonaviirus. Kui koerte seedetraakti koroonaviirus on suhtelisel staazikas tekitaja, isoleeritud juba 1971. aastal, siis koerte respiratoorset koroonaviirust võib pidada nooreks haiguseks, esmasena isoleeritud 2003. aastal. Koerte respiratoorne koroonaviirus on väga sarnane veiste koroonaviirusega (BCoV) ja arvatakse, et koerlastele ongi jõudnud antud viirus veistelt, viiruse teatud muundumiste ehk mutatsioonide teel.

Koerte seedetrakti koroonaviirus paikneb peamiselt seedetraktis ja põhjustab koertel isutust, oksendamist, kõhulahtisust ja väga harvadel juhtudel surmlõpet. Sageli viiruskandjad koerad ise ei haigestugi ja võivad olla lihtsalt viiruse kandjad ja levitajad. Küll on aga täheldatud koerte seedetrakti koroonaviiruse muteerumist märksa ohtlikumaks tüveks, mis võib väga kiiresti levida ka teistesse organsüsteemidesse, põhjustades leukopeeniat, neuroloogilisi nähte ja surmlõpet juba 2 päeva jooksul viiruse levimisest. Sellist koroonaviiruse tüve nimetatakse pantroopseks koroonaviiruseks.

Seedetrakti koroonaviiruse ravi on tunnuste põhine ja üldjoontes koerad paranevad. Vaktsiin puudub või õigem oleks öelda, et välja töötatud vaktsiin ei ole osutunud väga effektiivseks nakatumise vältimiseks.

Respiratoorne koerte koroonaviirus põhjustab hingamisteede nakatumisele omast kliinikat ja viirus "lõhub ära" hingamisteede limaskesta, mis loob võimaluse bakteriaalseteks tüsistusteks. Spetsiifiline ravi puudub ja on jällegi tunnuste põhine.

Vaktsiini koerte respiratoorse koroonaviiruse vastu ei ole.

Kassid.

FCoV ehk kasside koroonaviirus on kassirahva seas tõsine probleem juba aastaid. Tegu on liigispetsiifilise viirusega, mis teistele loomaliikidele ja s.h. inimesele ei levi. Eritub väljaheidetega ja nakatumine toimub suu kaudu. Sageli ei toimu kliinilist haigsetumist. Peamisteks haigustunnusteks on oksendamine ja kõhulahtisus koos kehakaalu langusega. Ohustatud ja vastuvõtlikumad on eelkõige kassipojad ja nõrgema immuunsusega kassid.

Hetkel on kindlaks tehtud, et 5% kassidest areneb pärast koroonaviirusega nakatumist kasside nakkuslik kõhukelmepõletik ehk FIP, mis oma olemuslet on surmaga lõppev kasside nakkushaigus.

Kasside koroonaviiruse vastu effektiivne vaktsiin siiani puudub ja oluline on piirata diagnoosi saanud kassidel teiste liigikaaslastega kontakteerumist ja viirusosakestega keskkonna saastamist.

Sageli küsitakse, kas inimeste koroonaviirus võib nakatada koeri ja vastupidi? Tegu on siiski liigispetsiifilise viirusega ja selline liikidevaheline ülekandumine üldjuhul ei ole võimlik. Võimalikuks võib see saada ainult siis, kui viirus oma passaazide käigus muundub ehk tekivad uued tüved, mis on võimelised eirama liigispetsiifilisust.

refereeris ja kirjutas kokku

dr. Marti Lasn