Ülekuumenemine ja kuumarabandus
Eestimaine suvi on küll lühike ja mitte kõige palavam, kuid sellele vaatamata ja koera termoregulatsiooni eripärast lähtuvalt on ülekuumenemise oht täiesti olemas.
Kuumarabanduse all mõeldakse koera kehatemperatuuri tõusu 40,5o C – 43o C, viibides palavas väliskeskkkonnas või tegeledes aktiivse treeninguga. Tegu on termoregulatsiooni häirega, mis põhjustatud sellest, et koer ei saa üleliigset sisemist kuumust ära anda. Olgu siinkohal öeldud ka koera normaalne kehatemperatuur 38,0oC - 39,2o C.
Ülepingutus ja aktiivne treening võib põhjustada ülekuumenemise juba 30 min. soorituse jooksul, kui koer ei saa varju või puhata jahedamas kohas.
Seega kallid koeraomanikud – ärge võtke oma lemmikuid palava ilmaga randa kaasa! Nad ei naudi seda ja tegelevad peamiselt ja aktiivselt termoregulatsiooni ehk sisekeskkonna normaalse temperatuuri hoidmisega.
Millised on koera normaalsed kehatemperatuuri tasakaalu hoidmise mehhanismid?
Esiteks otsivad nad palavaga varju ja jahedamat kohta, perifeersed ehk naha pinnale lähemal olevad veresooned laienevad, et soodustada liigse kehatemperatuuri ära andmist ja kolmandaks hakkavad lahtise suuga lõõtsutama. Koertel puuduvad higinäärmed ja peamine liigse kehatemperatuuri ära andmine toimub hingamisteede kaudu ehk lõõtsutades.
Kui eelpoolmainitud mehhanismid pole piisavad sisetemperatuuri tasakaalu hoidmiseks, siis kehatemperatuur hakkab tõusma. Kehatemperatuuri tõusuga muutub ainevahetus kiiremaks ja kiirem ainevahetus tõstab omakorda sisemist temperatuuri. Tekib suletud ring. Sellisel hetkel võime näha koera lamamas kõhuli, jalad välja sirutatult mingil külmal või jahedal pinnal.
Kui kõigele vaatamata sisemine temperatuur ikkagi tõuseb ja seda eriti kuumas ja niiskes väliskeskkonnas, siis võib seisund edasi areneda kuumarabanduseks.
Seetõttu on oluline, et koerad, kes pole kohanenud töötama ja treenima kuumas ning niiskes keskkonnas, saaksid puhata jahedas kohas ja juua vett iga 30-60 min intervalliga.
Ülekuumenemise ja kuumarabanduse vahe ongi kehatemperatuuris. Ülekuumenemine on koera kehatemperatuuri tõus kuni 40,5o C ja kuumarabandus tähendab kehatemperatuuri tõusu 40,5o C – 43o C. Koera kehatemperatuuri tõus üle 40,5o C ei tähenad alati koheselt kuumarabandust. On terve rida põletikulisi ja toksilisi tegureid, mis tõstavad kiiresti koera kehatemperatuuri ja enne kuumarabanduse diagnoosi panekut tuleb need välistada.
Jätkuva sisetemperatuuri tõusuga käivituvad tasakaalustuvad mehhanismid, mis püüavad liigset kuumust ära anda, et säilitada sisekeskkonna tasakaal. Nendeks on keha pinnapoolsemate veresoonte jätkuv laienemine, sisemiste veresoonte ahenemine, südame löögikiiruse suurenemine.
Kui ka need mehhanismid pole piisavad, siis järgneb vererõhu langus ja südame töö aeglustumine, mille tagajärjel elutähtsate organite hapnikuvahetus häirub ja laguproduktid hakkavad kuhjuma.
Edasi järgneb juba loetelu paljude organsüsteemide puudulikkusest, mida põhjustab liigne kehatemperatuur ja kuumarabandus, kuni halvematel juhtudel surmlõppeni välja.
Oluline on olla olukorrast teadlik ja mitte lasta oma koera seisundit nii kaugele areneda.
PEAN MEELES:
1.Kuumarabandusele eelneb ülekuumenemine, mida ei tohi lasta edasi areneda eluohtlikuks seisundiks.
2.Ei jäta koera palavate ilmadega autosse.
3.Ei võta koera palavate ilmadega randa kaasa.
4.Ei treeni koera palavate ja niiskete ilmadega rohkem kui 30 min korraga ja seejärel peab olema võimalus koeral jahedas kohas puhata ja vett juua.
5.Ülekuumenemise korral viin koera jahedasse ja varjulisse kohta, annan juua jahedat vett ja jahutan looma leige veega.
6.Mitte kunagi ei kasuta koera jahutamiseks jääd ega jääkülma vett, sest sellega süvendame ülekuumenemist ja kuumarabanduse ohtu! Koera jahutamiseks sobib ainult leige vesi.
7.Pöördun koheselt väikeloomakliinikusse, kui koera kehatemperatuur on tõusnud kriitilise piirini, ta hingeldab ja on apaatne.
NB! Koera kehatemperatuuri mõõdetakse humaantermomeetriga ja selleks tuleb paigutada see 3-5 cm ulatuses koerale pärasoolde. Kõik eelpoolmainitud temperatuuri väärtused on saadud sel moel.
Marti Lasn
Pärnu Väikeloomakliinik